jouu

Et siis. Ei teagi millest kirjutada. Ainult 3 kuud on seda elu siin veel jäänud. Terve sisemus tombub kokku sellest moeldes. Sest nii palju on ju veel teha ja näha. Ja nii palju inimesi, keda ei saa ju niisama siia jätta. Ah, ma ei tea. Elu on lihtsam sellest mittemoeldes, nii et jätame selle:)

Reedel joudis Eestist üks ülimalt tore pakk:) Aitäh tädi Liia!! Lahke nagu ma olen vedasin kommid kooli kaasa. Ütleme nii, et Kalev voiks vabalt oma kaupa Tsiilisse vedama hakata. Ostjatest vist puudust poleks..;) Ja kiri oli ka väga armas- aitäh, aitäh, aitäh!

Ja lootus säilib, et lähiajal saan pildistamisega jälle tegelema hakata, sest olgem ausad - mu blog pole ilma piltideta vist suurt midagi väärt:)